1. "Lohetätoveeringuga tüdruk" ("The Girl with the Dragon Tattoo", 2011)

2011. aastal linastus meister David Fincheri "Lohetätoveeringuga tüdruk", mis oli Stieg Larssoni samanimelise romaani otsene adaptsioon. Lugu leidis aset küll Rootsis, aga kõik näitlejad rääkisid inglise keeles. Film oli väga edukas: 90 miljoni dollari suuruse eelarve teenis tagasi 232.6 miljonit ning paha ei teinud ka 5 Oscari nominatsiooni, millest 1 viis koju monteerija. Rooney Mara vapustav roll Lisbeth Salanderina tõi näitlejale niivõrd palju tähelepanu, et temast sai põhimõtteliselt kohe suurte kvaliteetfilmide poolest tuntud staar (kui "Paan: Reis Eikunagimaale" välja arvata).

Seda kõike arvesse võttes on siiski tegu Fincheri ühe kõige nõrgema filmiga. Näitlejate töö ja filmi tehniline tase on küll suurepärased, aga nii on see ka pea iga Fincheri filmiga. Probleem seisneb pigem filmi ebavajalikkuses, sest Larssoni hiti põhjal tegid rootslased juba 2009. aastal suurepärase filmi, mille peaosas oli ka kahes järjes ("Tüdruk, kes mängis tulega", "Purustatud õhuloss") osalenud Noomi Rapace ("Prometheus", "Salaagent", "Muundumine").

2011. aasta ja 2009. aasta versioonid on sisu poolest äravahetamiseni sarnased ning Fincheri oma ei eristu varem valminud filmist mitte kuidagi. Mõlemas on peaosades ideaalselt valitud näitlejad ning mõlemad säravad tehniliste kategooriate poolest.

Fincheri versioon alustas omal ajal USA kinodes väga nõrgalt. Režissöör soovis teha ka järje, mis pidi linastuma juba 2013. aastal, aga see plaan langes ära ja tekkis pikk vaikus. Käesoleva aasta märtsis teatas Sony, et järge ei tule. Selle asemel linastub järgmise aasta oktoobris uute näitlejate ja režissööriga Millenniumi seeria neljanda osa "See, mis ei tapa" põhjal valmiv film. Režissöör on Fede Álvarez ("Kurjad hinged", "Don't Breathe") ja peaosa suhtes levisid kuulujutud, et Salanderit võib kehastada Alicia Vikander ("Tomb Raider", "Ex Machina", "Valgus ookeanide vahel").

2. "Psühho" ("Psycho", 1998)

Gus Van Santi "Psühho" oli põhimõtteliselt üks-ühele uusversioon Alfred Hitchcocki klassikalisest samanimelisest õudusfilmist, mistõttu polnud filmil ühtegi õigustust eksisteerimiseks. Pigem soovitan vaadata 1960. aasta originaalile tehtud järgesid "Psycho II" (1983), "Psycho III" (1986) ja "Psycho IV: The Beginning" (1990). Kõigis on peaosades ka esimeses Norman Batesi kehastanud Anthony Perkins.

3. "Carrie", 2013

2013. aasta "Carrie" oli reklaamide kohaselt lihtsalt värske nägemus Stephen Kingi 1974. aasta samanimelisest õudusromaanist, kuid kõik teadsid, et film üritas olla pigem legendaarse Brian De Palma 1976. aasta "Carrie" uusversioon.

4. "Ohvripidu" ("The Wicker Man", 2006)

Kõige naeruväärsem, arusaamatum, mõttetum ja samas geniaalsem uusversioon läbi aegade peab kohe kindlasti olema Nicolas Cage'i karjääri üks kirstunaeladest. Tegemist on nüüdseks meie hulgast lahkunud Robin Hardy 1973. aasta kultusfilmi "Ohvripidu" "uue nägemusega". Hardy tegi ise 2011. aastal oma filmile järje "The Wicker Tree" ning plaanis ka seeria triloogiana lõpetada, kuid surm tuli vahele.

5. "Ben-Hur" (2016)

Kinodes kolinal läbi kukkunud Timur Bekmambetovi arusaamatute eesmärkidega loodud film neelas eelarveks 100 miljonit, kuid teenis tagasi kõigest 94.1 miljonit. Film tambiti kriitikute poolt maatasa ja keegi ei saanud õigupoolest aru, miks oli vaja teha järjekorras viiendat adaptsiooni 1880. aasta romaanist "Ben-Hur: A Tale of the Christ", kui 1959. aastal valmis juba filmiklassikasse kuuluv "Ben-Hur", mis võitis 11 Oscarit. Kas keegi tõesti arvas, et see oli hea idee?

Tegemist polnud otseselt uusversiooniga, aga samas ei teeks keegi raamatu põhjal filmi teades, et sellele eelnes 11 OSCARIT võitnud suurteos, kui neil poleks olnud soovi tuntud nime pealt raha teenida.

Vaata lisaks:
5 ebatavaliselt head "Tulnuka" filmide imiteerijat.
10 täiskasvanute filmi, millel olid üllatavalt suured eelarved.