Sünge ja kummalise käekirjaga Lynchi loomingut said huvilised esmaskordselt uudistada 2012. aastal, kui New Yorki Tiltoni galeriis avati Lynchi esimene kunstinäitus. Seal võis näha viimse detailini viimistletud maale, joonistusi, fotosid ja muid kunstitöid erinevate krüpteeritud tekstidega.

Võtame näiteks Lynchi töö “Poisi õhtu väljas” (“Boy’s Night Out”), mis tundub olevat vägivaldne stseen kahe tegelase vahel, kellest üks hoiab pistikut käes ja tema teravaks lihvitud hambad on verega kaetud (või on tegu lihtsalt punase värviga?). Teisel tegelasel on aga patarei peos ning tema sinisele ülarõivale on kirjutatud tekst “issi on kodus”. Kogu pilt on sügavmustal taustal, kaunistuseks vaid pildi pealkiri. Kõlab nagu kaader mõnest Lynchi filmist…

David Lynch

Lynchi fännid tunglesid võidu, et näha mehe loomingut ja kohtuda kummalise tegelasega isiklikult. Aga nii nagu Lynch ei avalda oma filmide tagamaid ja tähtsust, keeldub ta seda ka oma kunstitööde puhul tegemast. Küll aga on teada, et ta on suur Francis Bacon’i fänn.”Francis Bacon on minu jaoks kõige tähtsam, number üks kangelaskunstnik,” on Lynch öelnud.

25 aasta jooksul, mil Lynch on kunstiga tegelenud, on tema tööd teinud läbi parajalt suure muutuse nii suuruses, tehnikas, isegi värvide kasutuses. Algusaastatel kasutas Lynch domineerivalt musti toone, sest tundis, et värvid on tema jaoks liiga reaalsed ja selged, mis annavad fantaasiale vähe voli, samas kui mustal on teatav sügavus ja mida rohkem sa sellele värvile keskenduda, seda võimsamalt hakkab alateadvus tööle ning hakkad nägema asju, mida armastad, mida kardad — hakkad unistama.

Küll aga pärast filmi “Inland Empire” (2008) valmimist on Lynch hakanud oma töödel rohkem värve kasutama. Samaks on aga jäänud sõnade kasutus ning sünge meeleolu.

Lisaks kasutab Lynch oma töödes halli kriiti, kuid kõik stseenid on hajutatud nagu vaataksid neid läbi loori. Lynchi sõnul on sellise tehnika kasutamise eesmärgiks võtta kunstilt ära ainuõigus tõde kuulutada ja anda igaühele vaba voli ise otsustada, mida ja kuidas ta näeb.

Lynchi fännid on ka kindlad, et mehe töödes peitub vihjeid ja spoilereid näiteks sarja “Twin Peaksi” kohta, kuid režissöör ise jääb kidakeelseks.

Näiteks “Twin Peaksi” esimesel hooajal leitakse naiste surnukehad. Lahkamisel selgub kummaline asjaolu, et mõrvar on naiste nimeta sõrme küünte alla paigutanud väikesed tähed. Võibolla sai Lynch sellise idee puhastades pärast sõrmedega maalimist oma küünealuseid värvist. Võibolla on tähed vihjeks, mis viivad mõrvarini. Tähed saavad osaks Lynchi mõistatusest, kuid kas seda mõistatust saab lahendada?

Üks on aga kindel: Lynch on sama pühendunud oma joonistustele ja maailimisele, kui ta on filmitegemisele.

David Lynch