1. "Armastus" ("Love", 2015)

Gaspar Noe "Armastust" ("Love") ei saanud Venemaal näitamisluba. Film linastus ainult Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil ning laia levi kaudu avalikkuse ette ei jõudnudki, sest filmi paari stseeni loeti pornograafiliseks, kuigi kunstiline lugu armastusest, mille kujutamisel kasutati enamasti simuleerimata seksi, ei saa nimetada pornograafiaks. Porno ja mängufilm on siiski kaks erinevat asja, aga Venemaa reeglid seda vahet ei näinud ning film kinodesse ei jõudnudki.

Prantsuse enfant terrible režissöörile Gaspar Noe'le meeldib šokeerida: ta tegi seda 2002. aasta filmiga "Ümberpööramatu" ("Irréversible"), 2009. aasta sürrealistliku "Ootamatu tühjusega" ("Enter the Void"), kuid 2015. aasta "Armastus" ("Love") oli teistmoodi. Režissöör palkas peaossa tundmatud näitlejad ning filmis 3D-s üles reaalse enamasti simuleerimata seksi. Filmis on üks väga konkreetne stseen, kus vaatajatele saab osaks 3D ejakulatsioon.

2. "Kristuse viimane kiusatus" ("The Last Temptation of Christ", 1988)

Legendaarse Ameerika režissööri Martin Scorsese 1988. aasta film põhines Nikos Kazantzakise 1955. aasta samanimelisel romaanil, mis kujutas Kristuse (Willem Dafoe) elu tavapärasest raamistikust väga teistmoodi. Selle tulemusel kujutati Kristust nõrga inimesena, keda painasid maised ihad. Näiteks kujutati Kristust ka seksuaalsetes olukordades.

Sellest piisas, et vihastada välja pea kõik kristlased, kes asusid filmi vastu protesteerima. Lõpuks visati Prantsusmaal filmi näidanud kino pihta isegi Molotovi kokteile ning mitmed kinokülastajad said vigastada.

Film keelati täiesti või ajutiselt mitmeks aastaks Kristuse traditsioonidevastase kujutamise pärast ära Kreekas, Türgis, Mehhikos, Tšiilis ja Argentiinas. Filipiinidel ja Singapuris on film siiani keelatud.

See ei tulnud muidugi suure üllatusena, sest ka Kazantzakise 55. aasta raamat keelati Katoliku kiriku poolt ära. Kristlikud grupid nimetasid filmi jumalat teotavaks ning kristluse vastaseks, mistõttu loobusid tuhanded kinod ka filmi näitamisest.

3. "Brokebacki mägi" ("Brokeback Mountain", 2005)

Kolm Oscarit võitnud Ang Lee film Jake Gyllenhaali ja Heath Ledgerga peaosades kujutas kahe lambakarjuse vahel tekkinud traagilist armastuslugu oli piisav põhjus, miks keelata see ära paljudes Lähis-Ida riikides (Türgis ja Liibanonis näidati tsenseeritud versiooni), sest enamikes Lähis-Ida riikides on homoseksuaalsus kuritegu. Sama asi juhtus Ameerikas, kus mitme kino omanikud keelasid religioossetel põhjustel filmi näitamise ära.

4. "Kaunitar ja koletis" ("Beauty and the beast", 2017)

Kuveit, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja isegi Alabama keelasid Disney uusima nägemuse klassikalisest loost ära, sest Gastoni (Luke Evans) semu Lefou'd kujutati gei-mehena, kellel oli Gastoni vastu romantiline huvi. Sellest räägiti küll rohkem meedias, sest filmis polnud sellest võimalik väga aru saadagi. Venemaal küll filmi ära ei keelatud, aga muidu kõigile lubatud vanusepiiranguga filmile määrati seal alla 16-aastastele keelatud vanusepiirang ja just jälle selle sama "gei momendi" pärast.

"Kaunitari ja koletise" režissöör Bill Condon avalikustas geiajakirja Attitude'i aprillinumbris, et üks tegelastest märgib Disney jaoks midagi esmakordset: nimelt on Gastoni kannupoiss Lefou (Josh Gad) gei. Lefou on Belle'i kätt ihkava nägusa külamehe Gastoni abiline, kes on režissöör Condoni sõnul tegelane, kes ühel päeval justkui tahaks olla Gaston ja teisel hoopis teda suudelda. "Ta ei tea täpselt, mida tahab. Ta on keegi, kes üritab oma tundeid alles mõista ning Josh Gad suudab selle rolli väga võluvalt ekraanile tuua", lisas režissöör Attitude'i toimetajaga Matt Cainiga tehtud intervjuus.

Malaisias lükati ühe sellesisulise stseeni pärast filmi esilinastus edasi ning stseenid ähvardati filmist välja lõigata, kuid lõpuks seda siiski ei tehtud, vaid selle asemel anti filmile alla 13-aastastele keelatud vanusepiirang.

Isegi "Kaunitari ja koletise" 1991. aasta animatsiooni soovisid mõned riigid ära keelata, sest filmis kujutati naise ja looma vahelist suhet...

5. "Mary Poppins" (1964)

1964. aasta "Mary Poppins" saab tuleval aastal ka järje "Mary Poppins Returns", kus nimitegelast kehastab Julie Andrewsi asemel seekord Emily Blunt.

Esimene osa keelati omal ajal näiteks ära Hiinas ja seda põhjusel, mis polnudki tegelikult mingi põhjus.

Nimelt keelati Hiinas ära kõik filmid ja telesaated, kus segati omavahel kokku päris näitlejad ja animatsioonid ehk üheski filmis ei tohtinud olla näitleja ja animeeritud tegelase omavahelist suhtlust, sest Hiina soovis oma animatsioonide tööstust hoida filmidest eraldi, et nende populaarsus kasvaks ja animaatorid töötaksid ainult animatsoonide juures.

Animatsiooni ja mängufilmi osiste segamine oli 64. aasta filmis üks keskseid osi, mistõttu film Hiina kinodesse ei jõudnudki.

Vaata lisaks:
Põhjuseid leiab alati: 5 filmi, mis keelati kinodes ära.
5 asja filmides, mis keelati absurdsetel põhjustel kinodes ära.