1. Kaardistamine

Snoke’i kehastava Andy Serkise, kelle abil loodi ka "Sõrmuste isanda" Gollum ja uue "Ahvide planeedi" seeria Caesar, näole kinnitati üle 50 kõrgresolutsiooniga kaamera. Andurite abil loodi mehe näost digitaalne kloon. See tähendab, et kui Serkis mängib oma osa, siis samal ajal teeb arvutiprogramm tema näost animatsiooni. Programm võtab arvesse näiteks näitleja ülahuule kumerusi, kui palju ta naeratab ja oma kulme liigutab ning palju muud.

https://www.wired.com/story/star-wars-last-jedi-making-snoke/

2. Renderdamine

Kõrgresolutsiooniga piltide töötlemine oleks võtnud ühe pildi kohta ligi 24 tundi aega. Seetõttu kasutati renderdamiseks madala resolutsiooniga kaadreid. Kui kõik oli täpselt paigas, asuti valitud materjaliga tööle. Samal ajal tegeleti efektide osakonnas Snoke’i käe ja sissevajunud näoga. Hiljem lisati käsi veebimaketile juurde.

3. Elavdamine

Snoke’i suguse tegelase nägu on väga keerukas ja detailne. Selle tegemiseks kulub tohutult aega ja keskenduma peab igale pisidetailile: tedretähnid, veenid, kapillaarid. Et valgus langeks õigesti ja kõik tunduks tõeline, uurisid kunstnikud erinevaid videoid vanadest inimestest.

4. Viimistlus

Isegi moodsamaid programme kasutades peab olema äärmiselt hoolikas. Alati on võimalus, et Snoke’i taoline koletis näeb peaaegu ideaalne välja, kuid sellest on vähe. See peab näima ideaalne. Snoke peab tunduma päris. Seetõttu käiakse kõik kaadrid korra üle ja uuritakse igat kui viimset pisidetaili, et kõik oleks perfektne.

"Star Wars: Viimased jedid" on praegu Forum Cinemas kinodes.

Allikas: Wired.com